“Teenigu igaüks teisi selle andega, mille ta on saanud, nagu Jumala mitmesuguse armu head majapidajad.” (1Pt 4.10)

Kohtasin oma vana palvepartnerit. Aastaid oli ta olnud mu kõrval, sõbraks, eestpalvetajaks, nõuandjaks. Siis aga tulid pensioniaastad, jõud kadus, leiti kasvaja; lastega tekkis probleeme ja toimetulek oli keeruline. Et elame erinevais riikides, kohtusime harva. Nüüd teda taas kohates mõtlesin murega, kuidas ta vastu on pidanud. Ja esimene mida kuulsin oli, et ta tuli oma abikaasa matustelt. Teda kuulates olin hämmingus - ta rääkis abikaasa viimastest hetkedest ja matusest - aga suure rahuga, tema silmad särasid, rüht oli sirgem - olek ja uudised ei sobinud kuidagi kokku. Minu küsimisele vastas ta: “Mulle on antud uut armu...” Juba mõni aasta tagasi oli Jumal ta kõrvale ja hoole alla toonud ühe noorema, keda paljud vältisid, aga kellega koos tekkis neil kahekesi imeline teenimistandem. 2-3 korda päevas, vahest rohkemgi näitas Jumal neile inimesi, probleeme, olukordi - mille eest nad koos palvetasid. Ühele anti näha probleemi, teisele anti tunnestuse- ja prohvetisõna. Ja selles teenimises toetasid ja ehitasid nad ka vastastikku üksteist. Jumala teenimine selles uues armus oli toonud uue elujõu mu sõbra südamesse.
    Milline on Jumala “mitmesugune arm” Sinu jaoks? Apostel Peetrus ütleb, et see on mitmesugune aga seda on antud igaühele! Sa ei ole kindlasti ilma jäänud - aga kas sa oled selle leidnud? Ja võibolla on sulle antud rohkem kui üks “arm”? Ei ole vist suuremat rõõmu ja rahulduse allikat kui toimida selles, milleks sa oled loodud ja teha seda koos oma Loojaga, Tema armust ja jõust. Teenida teisi. Just nii palju kui sa jaksad, sest Isa teab su mõõtu ja jagab ka teenimist vastavalt. Tema arm aga katab kinni kõik meie puudujäägid.
    Mõnikord ei tule meil meelde oma “armu majapidamist” üle vaadata või korraldada. Aga kui siis üksindus ja meeleheide või kurbus hakkab maad võtma, on see märguanne et majapidamine tuleb korda seada. Tuleb taas minna Isa ette, võtta vastu Tema armu, anda ise armu ja andeks teistele meie ümber, leida jälle üles oma olemise rõõm ja mõte Isalt saadud armus.Võibolla tuleb vaadata enesest väljapoole, leidmaks need kellega koos ja keda teenida.
    Mu ema on kirjutanud laulu R. Vilbaste tekstile, mis algab nii: “Su armu alla mahub kõik, mu viletsus ja vaesus....” See on tõesti nii. Meie Isa, kes näeb salajasse ja tasub kõikidele oma armu mööda - andku õitsemist ja rõõmu sel kevadkuul igaühe südames, oma armu ülirohket mõõtu mööda!