Nimetus pärineb
kreekakeelsest sõnast, mis tähendab vette kastmist: baptismis ei
ristita lapsi, vaid usku tunnistanud täisealisi üleni vette kastmisega. Ainsa usuõpetusliku autoriteedina tunnistavad baptistid
Piiblit, millest püütakse lahus hoida puhtinimlikku päritolu usulist pärimust.
Fundamentalistlikud baptistlikud rühmitused usuvad piibli eksimatust ja sõnasõnalist tõelevastavust. Baptistide usulises praktikas ei ole vaimulikke, kes vahendaksid uskliku ja Jumala suhet, usutakse, et iga kristlane võib saavutada Jumalaga vahetu sideme.
Enam kui 100 maailma riigis, kus baptistikogudused levinud on, on ristitud üle 46 miljoni inimese.
Baptistid ei pea end teistest paremateks ega väida, et omavad ainutõde. Baptistidel on ühine osa kõigiga, kes tunnistavad Jumala Loojaks ja armastavaks Isaks; kes näevad Jeesuses Kristuses Jumala Poega ja kõigi inimeste Lunastajat; kes mõistavad, et inimene on vastutav kõigi oma tegude eest ning vajab armu.